Kolesterool on rasvataoline aine, mis on oluline osa meie keha rakumembraanidest ja osaleb mitmete oluliste hormoonide ja vitamiinide tootmises. Kolesterooli tasakaal kehas on oluline, kuid liiga kõrge kolesteroolitaseme korral võib see suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski.
Toitumine mängib kolesterooli taseme reguleerimisel olulist rolli. On kaks peamist tüüpi kolesterooli: LDL-kolesterool (halb kolesterool) ja HDL-kolesterool (hea kolesterool).
- LDL-kolesterool: See on madala tihedusega lipoproteiinikolesterool, mida tuntakse ka kui “halb kolesterool”. Kõrge LDL-kolesteroolitase võib põhjustada arterite seintele ladestuste teket, mis võib viia ateroskleroosi ehk arterite lupjumiseni. Selle tulemusena suureneb südamehaiguste, nagu südameatakkide ja insuldi, risk.
- Küllastunud rasvad: Toitude, nagu punane liha, või ja täispiim, kõrge küllastunud rasvasisaldus võib suurendada LDL-kolesterooli taset. Seetõttu on soovitatav neid rasvu tarbida mõõdukalt.
- Transrasvad: Need on tööstuslikult toodetud rasvad, mida leidub peamiselt kiirtoidus, küpsetistes ja valmistoidu pakenditel. Transrasvad tõstavad LDL-kolesterooli taset ja vähendavad HDL-kolesterooli taset, seega tuleks nende tarbimist võimalikult palju vältida.
- Kolesteroolirikas toit: Kuigi toidus leiduv kolesterool ei mõjuta kõigi inimeste kolesteroolitaset sama palju, võib mõnedel inimestel selle tarbimine mõjutada veres kolesterooli taset rohkem kui teistel. Tavaliselt soovitatakse piirata toitude, nagu munakollased, mereannid ja organiliha, tarbimist.
- HDL-kolesterool: See on suure tihedusega lipoproteiinikolesterool, mida tuntakse ka kui “hea kolesterool”. HDL-kolesterool aitab kõrvaldada LDL-kolesterooli arteritest ja viia see tagasi maksa, kus see lagundatakse. Mida kõrgem on HDL-kolesterooli tase, seda parem on südame tervis.
- Tervislikud rasvad: Küllastumata rasvad, eriti oomega-3-rasvhapped, võivad suurendada HDL-kolesterooli taset. Selliseid rasvu leidub külmpressitud oliiviõlis, avokaados, pähklites, seemnetes ja rasvastes kalades nagu lõhe või sardiinid.
- Kiudainerikkad toidud: Täisteratooted, puu- ja köögiviljad ning kaunviljad sisaldavad lahustuvaid kiudaineid, mis võivad aidata vähendada LDL-kolesterooli taset. Need toidud peaksid olema osa tervislikust toitumisest.
Lisaks toitumisele on ka teisi tegureid, mis võivad mõjutada kolesteroolitaset, näiteks geneetika, kehaline aktiivsus, suitsetamine ja üldine elustiil. On oluline pidada nõu arstiga, et saada personaalseid soovitusi kolesteroolitaseme reguleerimiseks, eriti kui sul on kõrge risk südame-veresoonkonna haiguste tekkeks.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kolesterooli taseme ja ravivajaduse hindab perearst või eriarst. Ägedate sümptomite korral helista 112, nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220. Lisaks soovitame lugeda meie artiklit „Organismi tervisekontroll ja uuringud“.
Mis on halb kolesterool?
Halvaks kolesterooliks nimetatakse madala tihedusega lipoproteiini ehk LDL-i. Ingliskeelse Vikipeedia järgi on LDL üks viiest lipoproteiinide põhirühmast. Nende ülesanne on kanda rasvamolekule vere kaudu keharakkudeni. Üks LDL-osake on vaid 22–27,5 nanomeetrit suur ja kannab 3000–6000 rasvamolekuli, peamiselt kolesterooli, fosfolipiide ja triglütseriide. Eestikeelse Vikipeedia järgi toodab keha suurema osa vajalikust kolesteroolist ise ja ülejäänu saadakse toidust.
Miks kõrge LDL on ohtlik
Kõrgenenud LDL on tõestatud põhjus ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise ja sellest tulenevate südame-veresoonkonna haiguste tekkes. Oksüdeerunud LDL on seotud naastude tekkega veresoonte seintes. Ravijuhiste järgi peaks LDL-kolesterool olema alla 2,6 mmol/l. Kõrge riskiga inimestel on sihtväärtus alla 1,8 mmol/l. Täpse eesmärgi määrab arst, lähtudes sinu üldisest riskist.
Mida saab toitumisega teha
- Vähenda küllastunud rasvu, näiteks rasvast liha, võid ja rasvaseid piimatooteid, ning eelista taimeõlisid ja kala.
- Lisa kiudaineid: kaerahelbed, kaunviljad, köögiviljad.
- Ära looda imetoodetele: näiteks roheline tee langetab LDL-i vaid umbes 2 mg/dl ja punasel riisil on statiinidega sarnased riskid.
Loe edasi, mis on lipiidid ja mida süüa kõrge kolesterooli korral.
Kuidas LDL-i mõõdetakse
LDL-kolesterooli määratakse vereanalüüsist koos üldkolesterooli, HDL-kolesterooli ja triglütseriididega. Seda analüüsi nimetatakse lipiidiprofiiliks. Vikipeedia järgi on loomulik, aterogeensust mitte põhjustav LDL-kolesterooli tase 20–40 mg/dl. Tänapäeva inimestel on see enamasti oluliselt kõrgem. Kui LDL on kõrge ka pärast elustiili muutmist, võib arst määrata ravimeid, näiteks statiine. Statiinid pärsivad maksas ensüümi HMG-CoA reduktaasi ja langetavad LDL-kolesterooli sõltuvalt ravimist ja annusest 24–49%.
Eestikeelse Vikipeedia järgi on kolesterool organismile asendamatu lipiid: see on peaaegu kõigi rakumembraanide koostisosa ja mitme signaalmolekuli eelvorm. Enamik organisme toodab vajaliku kolesterooli ise. Probleem ei ole seega kolesteroolis endas, vaid selles, kui palju seda LDL-osakestega veres ringleb.
Allikad
Loe ka: Omega-3 rasvhapped: allikad, soovitused ja mõju vererasvadele