Kolesterooli vereanalüüs on üks levinumaid laboriuuringuid, kuid tulemuse lugemine võib olla segadust tekitav. Analüüsilehel on sageli mitu numbrit, mõne laboris märgitud „soovituslik väärtus“ ja arst räägib veel „eesmärgist“. Selles artiklis selgitame, mida iga näitaja tähendab, millised on Eesti laborite soovituslikud väärtused ja kuidas Euroopa ravijuhised seavad eesmärgid vastavalt riskile.

Mida analüüs mõõdab

Lipiidide ehk vere rasvainete analüüs mõõdab tavaliselt nelja näitajat. Üldkolesterool näitab kogu kolesterooli hulka veres. LDL-kolesterool on madala tihedusega lipoproteiinide kolesterool, mida nimetatakse „halvaks“, sest liigne LDL ladestub veresoonte seina ja soodustab ateroskleroosi. HDL-kolesterool on kõrge tihedusega lipoproteiinide kolesterool, mis aitab kolesterooli kudedest maksa tagasi viia. Triglütseriidid on teine vere rasvaine liik, mille tase sõltub tugevalt toitumisest, alkoholist ja kehakaalust.

Eesti laborite soovituslikud väärtused

Eesti laborites (näiteks Regionaalhaigla labori käsiraamatus ja kliinik.ee arstide vastustes) on täiskasvanu üldkolesterooli soovituslik tase alla 5,0 mmol/l, LDL-kolesteroolil kuni 3,0 mmol/l ja HDL-kolesteroolil üle 1,0 mmol/l, triglütseriididel alla 1,7 mmol/l. Kõrgema südame-veresoonkonna riskiga inimestel seab arst rangema LDL-eesmärgi. Regionaalhaigla labori käsiraamatu järgi viitab LDL-kolesterool üle 3,0 mmol/l kõrgenenud kardiovaskulaarsele riskile.

Oluline on mõista, et laboris märgitud soovituslik väärtus kehtib üldiselt tervele inimesele. Kui sul on südamehaigus, diabeet või mitu riskitegurit, on sinu eesmärk madalam.

Euroopa ravijuhis: eesmärk sõltub riskist

Euroopa Kardioloogide Selts ja Euroopa Ateroskleroosi Selts andsid 2019. aastal välja düslipideemia ravijuhise, mida täiendati 2025. aastal. Juhise järgi on LDL-kolesterooli eesmärgid järgmised:

Väga kõrge risk: LDL alla 1,4 mmol/l ja vähemalt 50% langus algtasemest. Siia kuuluvad näiteks inimesed, kellel on olnud infarkt või isheemiline insult.
Kõrge risk: LDL alla 1,8 mmol/l ja vähemalt 50% langus.
Mõõdukas risk: LDL alla 2,6 mmol/l tuleks kaaluda.
Madal risk: LDL alla 3,0 mmol/l võib kaaluda.

Kõrge riski hulka kuuluvad juhise järgi muu hulgas inimesed, kelle üldkolesterool on üle 8 mmol/l või LDL üle 4,9 mmol/l, perekondliku hüperkolesteroleemiaga inimesed ilma muude suurte riskiteguriteta ning paljud diabeetikud.

SCORE2: kuidas riski hinnatakse

Arst ei otsusta ravi üle ainult kolesteroolinäidu põhjal. SCORE2 kalkulaator arvestab vanust, sugu, suitsetamist, vererõhku ja kolesterooli ning hindab infarkti ja insuldi riski järgmise kümne aasta jooksul. 2025. aasta Euroopa ravijuhise täienduse järgi on väga kõrge risk vähemalt 20%, kõrge risk 10–20% ja mõõdukas risk 2–10%. SCORE2-OP on mõeldud 70-aastastele ja vanematele. Riskikalkulaatorit ei kasutata inimestel, kellel on juba südame-veresoonkonna haigus, sest nende risk on niigi kõrge.

Kas analüüsiks peab olema tühja kõhuga

Tänapäeval ei pea lipiidide analüüsiks tavaliselt tühja kõhuga olema, kuid arst võib seda väga kõrgete triglütseriidide korral siiski soovitada. Kui tulemus on kõrge, korratakse analüüsi sageli mõne aja pärast, et välistada juhuslik kõikumine.

Kuidas tulemust tõlgendada: näited

Kui 45-aastasel mittesuitsetajal, kellel on normaalne vererõhk, on LDL 3,4 mmol/l, soovitab arst tavaliselt eelkõige elustiilimuutusi ja analüüsi kordamist. Kui sama tulemusega inimesel on olnud infarkt, on tema eesmärk alla 1,4 mmol/l ja ravimid on peaaegu alati vajalikud. Kui LDL on üle 4,9 mmol/l, kahtlustab arst ka pärilikku põhjust. Need näited illustreerivad põhimõtet; tegelik otsus tehakse alati individuaalselt.

Kõrge HDL ja triglütseriidid

Kõrge HDL-kolesterool on üldiselt soodne, kuid see ei kompenseeri kõrget LDL-i. Triglütseriidid üle 1,7 mmol/l viitavad sageli ülekaalule, liigsele suhkru- ja alkoholitarbimisele või diabeedile. Väga kõrged triglütseriidid võivad põhjustada kõhunäärmepõletikku ja vajavad arsti hinnangut.

Mis aitab LDL-i alandada

Kolesterooli taset mõjutavad kõige rohkem toitumine, kehaline aktiivsus, kehakaal ja suitsetamine. Küllastunud rasvade asendamine taimsete õlidega, rohkem köögivilju, kaunvilju ja täisteratooteid ning regulaarne liikumine aitavad LDL-kolesterooli alandada. Kui elustiil ei piisa, võib arst määrata ravimeid, sageli statiine. Euroopa juhise järgi kasutatakse esmavalikuna statiine, vajadusel lisatakse esetimiib ja väga kõrge riski korral PCSK9 inhibiitor. Ravimi valib arst.

Pärilikkus

Perekondlik hüperkolesteroleemia on pärilik häire, mis esineb hinnanguliselt umbes ühel inimesel 200-st. Selle korral on LDL-kolesterool kõrge juba noores eas sõltumata eluviisist. Kui lähisugulasel on olnud varajane infarkt või väga kõrge kolesterool, räägi sellest perearstile, sest varajane avastamine ja ravi vähendavad südamehaiguste riski oluliselt.

Kui sageli analüüsi korrata

Täiskasvanul, kellel riskitegureid ei ole, mõõdetakse kolesterooli tavaliselt perearsti juures tervisekontrolli käigus. Kui on südamehaigusi suguvõsas, diabeet, kõrge vererõhk või ülekaal, soovitab arst analüüsi sagedamini. Vereanalüüs näitab üldkolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriide. Tulemust tõlgendab arst koos teiste riskiteguritega, mitte ainult ühe numbri järgi. Ravi alustamise järel kontrollitakse kolesterooli tavaliselt mõne kuu pärast, et hinnata, kas eesmärk on saavutatud.

Toidulisandid ei asenda ravi

Punase riisi preparaatides sisalduv monakoliin K on keemiliselt sama aine mis ravim lovastatiin. Euroopa Liit piiras 2022. aastal selliste toidulisandite päevaannuse alla 3 milligrammi ja nõuab pakendil hoiatusi. Toidulisandeid ei tohiks kasutada koos statiinidega ning nende kasutamine tuleks alati arstiga läbi arutada.

Küsimused arstile

Analüüsi tulemust arutades küsi arstilt, milline on sinu riskikategooria, milline on sinu LDL-i eesmärk ja millal analüüsi korrata. Kui sulle määratakse ravim, küsi, kui kaua seda võtta ja milliseid kõrvaltoimeid jälgida.

Kokkuvõte

Eesti laborite soovituslik üldkolesterool on alla 5,0 mmol/l ja LDL kuni 3,0 mmol/l, kuid isiklik eesmärk sõltub riskist ja võib olla alla 1,4 mmol/l. Arst hindab riski SCORE2 abil ning otsustab, kas piisab elustiilist või on vaja ravimeid. Lisateavet ravimihüvitiste kohta annab Tervisekassa.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kolesterooli taseme ja ravivajaduse hindab perearst või eriarst. Ägedate sümptomite korral helista 112, nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220.