Allergia tekib, kui immuunsüsteem reageerib ülitundlikult tavaliselt ohututele ainetele. Kolesterooli alandamiseks soovitatakse sageli muuta toitumist, kuid toiduallergia korral tuleb seda teha ettevaatlikult. Lisateavet leiad lehelt kuidas tulla toime allergiatega.
Allergiate põhjused
Sagedased allergeenid on õietolm, kodutolmulestad, loomakõõm ja teatud toiduained, näiteks pähklid, kala, muna ja piim. Pärilikkus suurendab allergia tekkimise tõenäosust. Allergiat uurivad arstid – eriarsti juurde suunab tavaliselt perearst. Rahvusvahelist teavet pakuvad WebMD ja Mayo Clinic.
Kolesterooli alandav toit ja allergeenid
Kolesterooli alandamiseks soovitatakse sageli pähkleid, kala, kaunvilju ja kaerahelbeid. Kui oled mõne neist suhtes allergiline, leia asendus: pähklite asemel seemned, kala asemel rapsiõli ja linaseemned oomega-3 allikana. Toitumisnõustaja aitab koostada mitmekülgse menüü.
Taimsed steroolid
Taimsete steroolidega rikastatud tooted võivad aidata LDL-kolesterooli alandada. Need tooted sisaldavad sageli piima või muid allergeene, seega loe pakendit.
Ennetus
Allergiat ei saa alati vältida, kuid sümptomeid saab vähendada: hoia kodu tolmuvaba, tuuluta õietolmu vähese aja ajal ja järgi arsti raviplaani.
Normid ja kontroll
Eesti laborites (näiteks Regionaalhaigla labori käsiraamatus ja kliinik.ee arstide vastustes) on täiskasvanu üldkolesterooli soovituslik tase alla 5,0 mmol/l, LDL-kolesteroolil kuni 3,0 mmol/l ja HDL-kolesteroolil üle 1,0 mmol/l, triglütseriididel alla 1,7 mmol/l. Kõrgema südame-veresoonkonna riskiga inimestel seab arst rangema LDL-eesmärgi.
Toidulisandid
Punase riisi preparaatides sisalduv monakoliin K on keemiliselt sama aine mis ravim lovastatiin. Euroopa Liit piiras 2022. aastal selliste toidulisandite päevaannuse alla 3 milligrammi ja nõuab pakendil hoiatusi. Toidulisandeid ei tohiks kasutada koos statiinidega ning nende kasutamine tuleks alati arstiga läbi arutada.
Kui sageli kolesterooli mõõta
Täiskasvanul, kellel riskitegureid ei ole, mõõdetakse kolesterooli tavaliselt perearsti juures tervisekontrolli käigus. Kui on südamehaigusi suguvõsas, diabeet, kõrge vererõhk või ülekaal, soovitab arst analüüsi sagedamini. Vereanalüüs näitab üldkolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriide. Tulemust tõlgendab arst koos teiste riskiteguritega, mitte ainult ühe numbri järgi.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kolesterooli taseme ja ravivajaduse hindab perearst või eriarst. Ägedate sümptomite korral helista 112, nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220.