Hapniku küllastus veres näitab, kui hästi kopsud ja vereringe hapnikku kudedesse toimetavad. Normaalne arteriaalse vere hapniku küllastus on tavaliselt üle 95%. Kodus mõõdetakse seda sõrme külge kinnitatava pulssoksümeetriga. Kolesterooli lehel räägime hapnikust seetõttu, et nii hapnikuvarustus kui ka kolesteroolitase on seotud südame ja veresoonte tervisega.

Kuidas veresooned hapnikku transpordivad

Hapnik seondub punastes verelibledes hemoglobiiniga ja liigub arterite kaudu kudedesse. Kui arterite seina koguneb ateroskleroosi tõttu naastu, aheneb soone valendik ja verevool väheneb. Südamelihase või aju piirkond, kuhu veri ei jõua, jääb hapnikuta. Nii tekivad infarkt ja isheemiline insult. Kõrge LDL-kolesterool on üks peamisi ateroskleroosi riskitegureid.

Suitsetamine mõjutab mõlemat

Suitsetamine vähendab vere võimet hapnikku kanda, sest vingugaas seondub hemoglobiiniga. Samal ajal alandab suitsetamine HDL-kolesterooli ja kahjustab veresoonte sisepinda. Suitsetamisest loobumine on üks tõhusamaid samme nii hingamise kui ka südame tervise heaks.

Millal mõõta kolesterooli

Kolesterooli mõõdetakse vereproovist. Eesti laborites (näiteks Regionaalhaigla labori käsiraamatus ja kliinik.ee arstide vastustes) on täiskasvanu üldkolesterooli soovituslik tase alla 5,0 mmol/l, LDL-kolesteroolil kuni 3,0 mmol/l ja HDL-kolesteroolil üle 1,0 mmol/l, triglütseriididel alla 1,7 mmol/l. Kõrgema südame-veresoonkonna riskiga inimestel seab arst rangema LDL-eesmärgi.

Liikumine parandab hapnikuvarustust

Regulaarne aeroobne treening, näiteks kiirkõnd, ujumine või rattasõit, parandab südame ja kopsude vastupidavust ning aitab tõsta HDL-kolesterooli. Kolesterooli taset mõjutavad kõige rohkem toitumine, kehaline aktiivsus, kehakaal ja suitsetamine. Küllastunud rasvade asendamine taimsete õlidega, rohkem köögivilju, kaunvilju ja täisteratooteid ning regulaarne liikumine aitavad LDL-kolesterooli alandada. Kui elustiil ei piisa, võib arst määrata ravimeid, sageli statiine.

Millal pöörduda arsti poole

Kui hapniku küllastus on korduvalt alla 95% või tekib õhupuudus, valu rinnus või huulte sinakus, pöördu kohe arsti poole või helista 112. Pulssoksümeetri näit võib olla ebatäpne külmade sõrmede või küünelaki korral.

Kui sageli kolesterooli mõõta

Täiskasvanul, kellel riskitegureid ei ole, mõõdetakse kolesterooli tavaliselt perearsti juures tervisekontrolli käigus. Kui on südamehaigusi suguvõsas, diabeet, kõrge vererõhk või ülekaal, soovitab arst analüüsi sagedamini. Vereanalüüs näitab üldkolesterooli, LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriide. Tulemust tõlgendab arst koos teiste riskiteguritega, mitte ainult ühe numbri järgi.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti konsultatsiooni, diagnoosi ega ravi. Kolesterooli taseme ja ravivajaduse hindab perearst või eriarst. Ägedate sümptomite korral helista 112, nõu saab ka perearsti nõuandeliinilt 1220.